Skip to content

Patarei Merekindluse meeskond külastas Suomenlinnat

Patarei Merekindluse meeskond külastas septembri alguses põhjanaabrite Suomenlinna merekindlust. Külastuse suurem eesmärk oli tutvuda Suomenlinna juhtkonnaga,  arhitektide ja spetsialistidega, et ka edaspidi head nõu küsida. Allpool toome välja Patarei Merekindluse vaatepunktist olulisemad küsimused, millele Suomenlinna külastus vastused andis.

Mis viimistlust interjööris kasutada? Mitte kasutada kaseiine, vaid soovitavalt mitteorgaanilisi hingavaid värve.

Kuidas võidelda kapilaarniiskuse ja sooladega? Head ühest varianti nende arvates ei ole.

Millist tüüpi kütet kasutada? Suomenlinna kompleksi köetakse linna tsentraalsest võrgustikust. Põhiline, mis kõlama jäi: „HEATING MUST BE STABLE“!

Kuidas lahendada ventilatsioon? Suures konverentsisaalis toimis loomulik ventilatsioon (sh hõredad aknad). Päris uskumatu, aga seda me ise kogesime.

Kas nii massiivsete seinte vahel on vajalik jahutus? Suomenlinnas ei kasutata jahutust. Temperatuur talvel siseruumides 18 C ja suvel peale 30 kraadist kuumaperioodi pidavat olema 20 C. Jutt käis suurtest võlvitud ruumidest (granary – viljahoidla).

Mis tüüpe krohve kasutada? Rajus väliskeskkonnas toimib kõige paremini puhas hüdrauliline lubimört, kuid lõuna lauas tunnistati, et väike protsent valget (5%) portlandtsementi on ikka sees. Välistest varasemate restaureerimiste ohtra tsemendiga sooldunud müüre leidus saarel ohtrasti.

Kas Soumenlinnas leidub autentseid kahureid koos lafettidega? Leidub! Saime joonised lafettide valmistamiseks.

Patarei Merekindlusega on Suomenlinnal mitmeid sarnaseid jooni:

  • Mõlema all asub rootsi aegne fort (Suomenlinna toona Sveaborg).
  • Mõlemad ehitati uuesti võimsamana üles (venelaste poolt) peale rootslaste lahkumist.
  • Mõlemad toimisid Krimmi sõja ajal kindlusena ning peale seda muudeti funktsiooni. Vahega vaid, et Soumenlinna sai Krimmi sõja ajal korralikke purustusi, meie oma ei osalenud lahingutes.
  • Mõlemate rajamisel kasutati uuenduslikke lahendusi, tehnoloogiaid. Suomenlinnas kuivdokid, vee alused rajatised jne.
  • Kasarmud rajati merekindlusesse täpselt samadel aastatel 1868-70! Meil küll alustati 1868, st vaid aasta varem.

Põnevaid erisusi:

  • Suomenlinnas on esindatud tugev Peeter Suure merekindluse aegne kihistus (1914-18), mis meil täielikult puudub (Vesilennukid, Noblessner, Miinisadam jne lähikonnas).
  • Suomenlinnas on säilinud pea terve kompleks abihooneid, mis meil on esindatud kesiselt (Muusikakomando, laudsepatöökoda, leivavabrik, maneež-kirik). Ilmselt seetõttu, et meie puhul rajati uued funktsioonid otse kindlusesse, Suomenlinnas enamasti eraldi hoonetesse.
  • Suomenlinna vanemad bastionid on rajatud 1748
  • Suomenlinna kujunemist mõjutanud etapid:

1748 – 1808 Rootsi aeg

1808 – 1918 Vene aeg

1918 – … Soome aeg

 

Huvitavaid fakte Suomenlinnast:

  • Püsielanikke:  800
  • Külastajaid: ca 1,3 miljonit/aastas
  • Piletitulu: 7 mil. EUR/aastas
  • Töökohti: 400-500
  • Teenuse pakkujaid: 30+ (toidukohad, kool, raamatukogu jne).

Artur Ümar

Patarei Merekindluse projektijuht

Play Video