Skip to content

Merekindluse võimas kaev

Patarei Merekindluse või hilisema Kindlustatud kasarmu kompleksi rajamise algfaasis tekkis kohe probleeme puhta vee hankimisega. Linna veevärki sel alal mõistagi siis veel polnud ning kaitsekasarmu joogiveega varustamiseks tuli rajada kaev. 1842. aastal toodi kaevu puurimiseks rammimispommiga seadeldis kohale Riiast. Raskelt läbitavad pinnasekihid aeglustasid tööd ja lõhkusid seadmeid. Vesi saadi kätte 1844 jaanuaris. Mais aga muutus vesi äkki häguseks ja juunis enam vett ei tulnud. Riias asunud inseneriväe staabist tuli korraldus jätkata kaevu puurimist sügavamale, kuid järgmise aasta suveks oli töödeks saadud raha otsas. Aasta lõpul saadi siiski raha ja töid jätkati. Vesi saadi kätte veebruaris 1847, enne kui jõuti planeeritud sügavuseni – 360 jalani (110 m). Samal aastal paigutati ümber puuraugu ja pumbaseadme graniitrakised, mille olid välja tahunud kohalikud kiviraidurid. Probleemid joogiveega hakkasid alles lahenema 1847. aastal, mil täpselt militaarrajatise keskmesse valmis pikalt puuritud uus kaev.

Mingil põhjusel tekkis 1857. aastal vajadus ehitada kaevule ümber hoone – kaevumaja. Samal aastal valmiski historitsistlikus stiilis puidust stiilne hoone. Kaevumajast oli võimalik nüüd vett otse üle rinnatise välja pumbata, mis tegi vee kättesaamise lihtsamaks.

Peale Eesti iseseisvumist läks militaarse otstarbega kasarmukompleks Keskvangla kätte. 1934. aastal aga tekkis vanglas ruumipuudus. Uue Sidehoone (Vahehoone) rajamisega likvideeriti kaev ning võimsad kaevurakked tõsteti praeguse Kalaranna tänava äärde (toona raudtee) Muusikakomandohoone kõrvale. Kuna samal ajal rekonstrueeriti Tornide väljakut jäid hiiglaslikud graniitplokid silma kuulsale skulptorile Juhan Raudsepale. Nii sündiski pea 100 aastat vanematest kaevudetailidest 1936 aastaks võimas ümbris Raudsepa skulptuurile „Naine vaagnaga“.

Rahvaleht 29. juulil 1936 kirjutab: „Kesk kaevu püstitatud alusele on seatud naisfiguur, mis kannab pea kohal kilpi, mille äärtelt voolab proportsionaalselt jaotatud joakestena vesi, moodustades seega nagu märja liniku figuuri katteks. Lisaks sellele on asetatud kaevu kiviseinale neli pronksist kalapead, mille suust voolavad alaliselt peened veejoakesed kogu kaevu ümbritsevasse renni.”

Kaevurakked koos Juhan Raudsepa skulptuuriga „Naine vaagnaga“ peale valmimist. AM

Merekindluse kaevu rakked tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017

Artur Ümar
Patarei Merekindluse projektijuht

Play Video